UPSi Majandusajalugu
Algusaastatest tänapäevani Aastad 1907 - 1912: käskjalgteenus 1907. aastal oli Ameerikas suur vajadus erakäskjalgade ja kätte toimetamise teenuse järele. Et rahuldada seda vajadust, laenas 19-aastane ettevõtlik James E. ("Jim") Casey sõbralt 100 dollarit ja asutas Seattle-is Ameerika Käskjala Kompanii (American Messenger Company). Jimi arvestuste kohaselt oli Seattle-is väga vähe käskjalg teenuse osutajaid, osades oli ta juba aga töötanud.
Esialgne nimi sobis väga hästi uuele firmale, mille peakontor asus keldris. Telefoni teel saadud tellimusi täideti lausa joostes, pikemaid otsi tehti jalgratastega. Kuigi sellel ajal olid olemas juba mõned autod, kasutasid tolleaegsed kaubamajad siiski hobuseid ja kärusid toiduainete kohale toimetamiseks. Alles 6 aasta pärast asutati Ühendriikide pakiposti süsteem.
Jim ja tema partner Claude Ryan alustasid teenuse osutamist tagasihoidlikust kontorist. Jimi vend George ja kümmekond teismelist olid firma käskjalgadeks. Kompaniil läks väga hästi hoolimata tihedast konkurentsist, sest Jim Casey oli klientidega tähelepanelik, paindlik, täpne ning ka teenuse hinnad olid madalad. Need põhimõtted, millest juhindub UPS ka tänapäeval, on koondatud Jimi deviisi: parim teenus, madalaimad hinnad.
Aastad 1913 - 1918: jaemüügi ajastu
Noor firma keskendus jaemüügikaupluste pakkide toimetamisele, sest autode ja telefonide areng põhjustas käskjalgade äritegevuses languse. Mõnede toimetamiste jaoks hakati kasutama mootorrattaid. Umbes 2 aastat oli firma suurimaks kliendiks Ühendriikide postkontor, kelle tähtsaadetisi toimetati üle Seattle-i. Sellel ajal hakkas firma kasutama komplekspakkide kättetoimetamist, st. ühte piirkonda minevad saadetised pandi ühe veoki peale. Niiviisi kasutati inimjõudu ja motoriseeritud vahendeid efektiivsemalt ja hindu oli võimalik madalal hoida. Aasta 1913 tõi endaga kaasa mitmeid muudatusi.
1913 sai kompanii endale esimese auto, milleks oli Fordi mudel T - selle külgedele kirjutati uus firma nimi: Kaupmeeste Pakkide Toimetamine (Merchants Parcel Delivery). Uus nimi, mis oli osaliselt Jim Casey nõusoleku tulemus ühineda oma konkurendi Evert ("Mac") Mc Cabe-iga, peegeldas kirjadelt üleminekut pakksaadetistele. Äri hakkas kiiresti kasvama, sest teenus oli kõrgekvaliteediline ning iga pakki käsitleti hoolega - uus firma sai tugeva maine osaliseks kogu linna poodide seas. 1916 ühines firmaga Charile Soderstrom, kes tõi endaga kaasa autod ja kogemused. Tema tõi ka pruuni värvi. 1918 aastaks oli firma püsiklientideks Seattle-i 3 suurimat kaubamaja.
Aastad 1919 - 1930: kullerteenus
1919 laienes firma esmakordselt väljapoole Seattle-it Oaklandi, Californiasse, ja võttis endale praeguse nime Ühendatud Kullerteenus (United Parcel Service). Sõna "United" (ühendatud) tuletas meelde, et igas linnas asuv esindus on osa suurest firmast; "Parcel" (pakk) määras äritegevuse sisu; "Service" (teenus) andis aimu töö sisust.
1922 avas UPS esinduse Los Angeleses, kus pakuti juba innovatiivset "kullerteenust." Kullerteenuses olid ühendatud mitmed jaekaubanduspoodide teenindamise jooned seni veel mitte väga laialdaselt pakutud privaatkullerite ja pakiposti teenusega.
Kullerteenust iseloomustavateks omadusteks olid automaatsed päevased pakkide kogumiskõned, tasumiseks mõeldud tsekkide vastuvõtmine, lisa kohaletoimetamise katsed, mittetoimetatud saadetiste tagastamine saatjale, hästikorrastatud dokumentatsioon koos iganädalase arvete väljastamisega. Ilmselt oli edukuse põhjuseks asjaolu, et UPS suutis sellist laiaulatuslikku teenust pakkuda hindadega, mis olid võrreldavad tava postiteenusega. UPS oli sellel ajal üks vähestest firmadest USA-s, kes pakkus kullerteenust. Väikese firma omamine ja otsus jätkata kullerteenuse osutamist mõjutasid UPS-i laienemist järgnevatel aastatel.
1924 aastal esmaesitles UPS järgmist tehnoloogilist innovatsiooni, mis kujundas firma tulevikku: esimene lintkonveiersüsteem pakkide käsitlemiseks. Kullerteenus oli alguses limiteeritult kätte saadav väikesel alal Los Angeleses, kuid aastaks 1927 oli teenus kätte saadav 125 miili ulatuses linna keskusest. Samal ajal laienes teenus ka suurematesse linnadesse USA Vaikse ookeani rannikul
Aastad 1930 - 1952: laiendamine
1930, kui hakkasid tihenema suurte kaubamajade saatmised New Yorkis, Newarkis ja New Jerseys, laiendas UPS oma haardeulatust Idarannikule. Trendid 1940-ndatel ja 1950-ndatel kiirustasid UPS-i tagant ennast ümber defineerima. II maailmasõja ajal kärpis kütuse ja kummi puudus jaekaubanduses kullerteenuse kasutamist ning tuli julgustada kliente ise oma pakke koju kandma. Hoolimata sellest jätkas UPS kasvamist. See trend jätkus ka pärast sõda, sest suur osa rahvastikust alustas rändamist äärelinnadesse, osteti autosid ja tehti sisseoste uutes suurtes parklatega kaubanduskeskustes. Kuigi UPS jätkas jaekaubandusteenuse laiendamist 1930-ndatel ja 1940-ndatel, siis 1950-ndate alguseks oli selge, et see teenus oli piiratud. Seetõttu hakkasid UPS-i mänedzerid otsima uusi võimalusi.
Otsustati laiendada UPS-i teenust, andes "kullerteenuse" kasutamise õiguse ka eraisikutele. See otsus pani UPS-i otseselt võistlema USA Posti Teenusega. 1953 sai Chicagost esimene linn väljaspool Californiat, milles UPS pakkus oma kullerteenust.
Aastad 1953 - 1974: lennuteenus
Kui üks osa UPS-ist nägi vaeva suuremate maanteede hõlmamisega, siis teine pool taaselustas UPS-i õhus. 1929 aastal sai UPS-ist esimene paki toimetamise firma, kes võimaldas õhuteenust enda juhitud lennuliinide abil. Kahjuks, tänu mahtude vähesusele, lõpetati teenuse pakkumine juba samal aastal.
1953 algatas UPS uuesti õhuteenused, pakkudes 2-päevase toimetamisajaga teenust suurematesse linnadesse ida ja lääne rannikul. Taas kord lendasid UPS-i pakid regulaarse sõiduplaaniga lennukite pakiruumides. Kuni 1978 aastani oli igas riigis võimalik lennuteenus, mille nimeks oli UPS Blue Label Air, kaasa arvatud Alaska ja Hawaii.
Aastad 1975 - 1980: "Kuldne ühenduslüli"
Koos teenusevaliku mitmekesistamisega laieneti ka uutele territooriumitele. Tänapäeval on kiire ja mugav toimetamisteenus kätte saadav rannikult rannikule ja ka üle maailma. Kuid 1950-ndatel oli UPS-i teenus piiratud paljudes USA osades. Mõnedel juhtudel olid saatjad sunnitud paki üle andma mitmetele vedajatele enne, kui saadetis jõudis oma sihtpunkti. Iga riigipiiri ületamiseks oli vajalik föderaalotsus ning riik pidi lubama oma riigi piires paki liikumise.
Kolm dekaadi (1950-ndatest 1970-ndateni) võitles UPS loa eest saata pakke 48 osariigi vahel ilma probleemideta. Lõpuks, 1975, andis Riigisisene Kommerts Komisjon UPS-ile loa pakkuda riigisisest teenust Montanas, Utahis ning laiendada riigisiseselt oma osalist teenust Arizona, Idaho ja Nevada piikondades. UPS-ile anti ka luba ühendada teenus nendes viies riigis teenusega, mida pakuti Vaikse ookeani rannikul ning kõigis idaranniku riikides. Selle tulemusena sai UPS-ist esimene paki toimetamise firma, mis teenindas kõiki 48-t osariiki USA-s. Seda ajaloolist teenuse piirkondade ühinemist teatakse UPS-i siseselt ka "Kuldse ühenduslüli" nime all.
Aastad 1981 - 1988: UPS Lennukompanii
Vajadus lennukiga pakkide toimetamise järele suurenes 1980-ndatel. Föderaalsed lennukitööstuse piirangute tühistamised lõid uusi võimalusi UPS-i jaoks. Kuid see tõi kaasa ka muudatusi, nt. lähemate vahemaadega lennud ja mõned lennuliinid liideti. Usaldusväärsuse kindlustamiseks alustas UPS oma reaktiivlennukite lennuplaanide välja töötamist. Koos kasvava vajadusega kiirema teenuse järele, sisenes UPS üle öö lennunduse ärisse ja aastaks 1985 oli UPS Next Day Air teenus (UPS järgmiseks päevaks lennupost) kättesaadav kõigis 48-s osariigis ja Puerto Ricos. Alaska ja Hawaii lisandusid hiljem. Samal aastal sisenes UPS uude ajastusse rahvusvahelise pakkide ja dokumentide lennukiga toimetmise teenusega, ühendades USA-d kuue Euroopa riigiga. 1988 sai UPS loa Föderaalselt Lennuametilt (FAA) oma lennuplaani koostamiseks ning UPS-ist sai ametlikult lennukompanii. UPS Lennukompanii on FAA ajaloos kõige kiiremini kasvanud lennufirma, mis kujunes veidi rohkem kui 1 aastaga koos kõigi vajalike tehnoloogiate ja tugisüsteemidega. Tänapäeval on UPS Lennukompanii 1 kümnest suurimast lennufirmast USA-s. UPS Lennukompaniil on maailma kõige täiustatumad infosüsteemid, nt. arvutiseeritud tegevuste jälgimine (Computerised Operations Monitoring), planeerimise ja sõiduplaanide süsteem (Planning and Scheduling System) (COMPASS), mis võimaldab saada informatsiooni lennu planeerimise, aegade ja saadetiste peale laadimiste kohta. Süsteem, mida saab kasutada kuni 6 aastat ette optimaalse lennuplaani koostamisel, on ainulaadne terves tööstuses. Aastad 1988 - 1990: rahvusvaheline kasvamine Esmakordselt läks UPS rahvusvaheliseks 1975, kui pakkus teenuseid Kanada linnas Torontos. Toimetamised Saksamaal algasid järgmisel aastal. 1980-ndad aastad nägid UPS-i sisenemas rahvusvahelisele kohaletoimetamise turule - firma kinnitas kanda mitmetes riikides ja territooriumitel Ameerikas, Ida- ja Lääne- Euroopas, Lähis-Idas, Aafrikas ja Vaikse ookeani rannikul. 1985 alustas UPS rahvusvahelist õhuteenust Ühendriikide ja 6 Euroopa riigi vahel. 1989 alustati siselendudega Saksamaal. Aastad 1991 - 1994: omaks võetud tehnoloogia
1993 toimetas UPS 11.5 miljonit pakki ja dokumentsaadetist üle 1-le miljonile püsikliendile päevas. Tänu sellistele suurtele mahtudele pidi UPS välja töötama uue tehnoloogia, et säilitada efektiivsust, hoida hinnad konkurentsivõimelised ja võimaldada uut klienditeenindust. UPS-i tehnoloogia varieerub tohutult, väikestest käsivahenditest kuni spetsiaalselt disainitud paki toimetamise masinateni ning globaalsete arvuti- ja kommunikatsioonisüsteemideni.
Kaasaskantav kättetoimetamise informatsiooni talletav seade (Delivery Information Acquisition Device; DIAD), mida kannab iga UPS autojuht, loodi, et otsekoheselt salvestada ja üles laadida kättetoimetamise informatsiooni UPS-i võrku. DIAD-i informatsioon isegi võimaldab digitaalsel kujul näha vastuvõtja allkirja, mis annab kliendile tõelises ajas infot nende saadetiste kohta. Veelgi enam, see eraseade võimaldab autojuhtidel olla pidevas kontaktis oma peakontoriga, olla kursis muutustega peale korjamise graafikus, liikluskavadega ning vastu võtta teisi olulisi teateid.
UPSnet on globaalne elektrooniline andmete kommunikatsioonivõrgustik, mis võimaldab moodustada infotöötlusahela rahvusvaheliste saadetiste töötlemisel ja edastamisel. UPSnet kasutab rohkem kui 804,500 kilomeetrit kommunikatsiooniliine ning avatud satelliiti, et ühendada enam kui 1,300 UPS jaotuspunkti 46-s riigis. Süsteem jälgib päevas 821,000 saadetist. Ajavahemikul 1986 kuni 1991, kulutas UPS 1,5 miljardit USD tehnoloogilistele arendustele ning plaanib veel investeerida lisa 3,2 miljardit USD järgmise 5 aasta jooksul. Need investeeringud on mõeldud eelkõige efektiivsuse ja laieneva klienditeeninduse parandamiseks.
1992 alustas UPS kõikide maadpidi liikuvate saadetiste jälgimist. 1994 alustas oma tegevust UPS.com ja klientide vajadus transiidis olevate pakkide puudutava informatsiooni järele üha kasvas. Järgmisel aastal lisas UPS oma veebileheküljele funktsionaalsust, et kliendid saaksid jälgida ka teelolevaid pakke. Saadetiste online jälgimise populaarsus ületas kõik ootused. Täna saab UPS.com miljoneid online jälgimise päringuid päevas.
Aastad 1994 - 1999: teenusevaliku laiendamine
1990-ndate lõpuks oli UPS järgmise üleminekuperioodi keskel. Kuigi äritegevuse mõte oli jäänud samaks, pidi UPS välja töötama ja keskenduma uuele lainele - teenustele. UPS-i juhtkonna arvates oli firma pädevus saatmise ja jälgimise osas maailma kaubanduse mastaabis ennast igati õigustanud ning abistanud ka kaubanduse kolme suunda: kaup, informatsioon ja kapital. Täitmaks seda nägemust uute teenuse pakkumistega, alustas UPS olemasolevate firmade strateegilist endale haaramist ning uute kompaniide loomist.
Nende omastamiste ja loomiste kestel püüdis UPS leida võimalust, kuidas teenindada oma kliente täiesti uut moodi. Kasutusele võeti ainulaadsed varustamisahelad, mis lubasid UPS-i kliente paremini teenindada ja keskenduda oma põhikompetentsile. 1995 moodustati UPS Logistika Grupp, et pakkuda globaalseid varustuslahendusi ja konsultatsiooniteenuseid, mis arvestaksid klientide individuaalsete vajadustega. 1995 võttis UPS oma valdusesse firma SonicAir - see tegi UPS-ist esimese firma, mis pakkus sama päeva ning "järgmise väljalennu" teenust ja garanteeris järgmise päeva hommikul kella 8-se kättetoimetamise. 1998 asutati UPS Kapital, mille ülesandeks oli võimaldada laialdast integreeritud finantstoodete ja teenuste valikut, mis võimaldavad firmadel oma ärisid kasvatada.
Aasta 1999: New Yorki väärtpaberibörs
10. novembril 1999 pakkus UPS esmakordselt avalikkusele oma aktsiaid. Esialgne avalik pakkumine tugevdas UPS-i ning andis firmale kindlustunde kauplemisel, et teha strateegilisi hankeid olulistel turgudel üle maailma.
Aastad 2000-2007: globaalne kaubandus ja teisenemine
Aastate jooksul on UPS-ist saanud globaalsete tarneahelate liider. UPS-i puhul tähendab ülemaailmne kaupade kättetoimetamine ja logistika mitte ainult kaupade, vaid ka informatsiooni ning kapitali liigutamist - see liigub koos kaubaga.
UPS-i kliendid on korduvalt küsinud, et mis ikkagi viis sellise täisteenuse kujunemiseni. UPS Supply Chain Solutions on hästitöötav organisatsioon, mis pakub logistika, globaalse kaubaveo, finants- ja postiteenuseid, et täiustada klientide ärilisi teostusi ning parandada nende globaalseid tarneahelaid.
UPS jätkab ülemaailmselt teenuse laiendamist. Euroopas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas naudivad kliendid võrratut kindlaks määratud aegade ja varustusahelate teenusteportfelli. Suuremad täiustused rahvusvahelise teenuse tasemel on maailma (Worldport - lennukeskus Louisville-is, Kentuckys) ja Euroopa sorteerimiskeskuse (Köln, Saksamaa) edendamine. Aasia kaasabil, mis oli peamine kasvu sihtpunkt, käivitati 2005 aastal esimene peatusteta toimetamise teenus USA ja Hiinas asuva Guangzhou vahel. Samal aastal laieneti veel 23-sse Hiina linna, mis kattis juba enam kui 80% riigi rahvusvahelisest turust.
|
|